lõpetab ilusti menu kasti, sul ei jää midagi nägemata

Kas tead kuidas säästa?

OMA MAJA energiatõhususel planeerimisel on kaks tahku

OMA MAJA rajamise energiatõhusus

Ehitustegevuse energiasäästlikkuseks ei saa täna pidada vaid seda, kuivõrd soojapidavaid hooneid suudetakse rajada, vaid ka seda, millise energiakuluga need ehitusmaterjalid on loodud ning paika pandud. Paljude ehitusmaterjalide valmistamine on äärmiselt energiamahukas. Näiteks ühe tonni põletatud telliste valmistamiseks kulub kuni 1 MWh reeglina fossiilse päritoluga energiat, ühe tonni betooni valmistamiseks 2/3 MWh energiat. Siin soovime OMA MAJA rajajaid aidata ja nõustada energiasäästliku ning tervisliku hoone disainimisel.

OMA MAJA kasutamise energiatõhusus

Seadusandlikult on määratud hoonete ekspluatatsiooni energiatõhususe miinimumnõuded. Hoone energiatõhususe miinimumnõuded on väljendatud energiatõhususarvuga Energiatõhususarv kajastab hoone kompleksset energiakasutust sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks, olme- ja muude elektriseadmete kasutamiseks ning sõltub kütte- ja ventilatsioonisüsteemist. Projekteeritav soojapidavus peab järgima Vabariigi Valitsuse määrust nr. 258, 20.detsember 2007, "Ehitiste energiatõhususe miinimumnõuded". Väikemajade ja ridaelamute energiatõhususarv peab olema väiksem kui 180kWh

Tähelepanu!

Energiamärgises toodud energiatõhususe arv ei iseloomusta otseselt hoone soojapidavust. Energiatõhususe arvu määramisel kasutatakse nn. poliitilisi koefitsiente sõltuvalt hoone kütte ja ventilatsioonilahendusest. Määruses toodud nõuded välispiiretele on minimaalselt nõutavad, kuid jäävad oluliselt alla juba täna praktikaks kujunenud energiatõhusa hoone soojustusele.

Elamute piirete soojajuhtivuse U arvud W/m2K

	Vanem hoone	Tavamaja	Madalenergia maja	Passiivmaja ( lõuna Soome )
Kütte ja jahutuse netoenergia vajaduse netoenergia vajadus	150 - 280kW/m2aastas	üle 100 kWh/m2 aastas	40 Kwh/m2aastas	alla 20 Kwh/m2aastas
Sein	…0,36	0,2…0,25	0,14	0,09
Katus	…0,28	0,15 ..0,2	0,09	0,07
Põrand	…0,28	0,15..0,2	0,15	0,1
Aknad	…2,4	…1,4	0,8	0,8
Uksed	…2	… …1,4	0,4	0,4
Õhutihedus		1	1	0,6

Lisaks hoone soojapidavusele, kompaktsusele, orienteeritusele ilmakaarte suhtes ja tehnosüsteemide heale kasutegurile peab OMA MAJA energiakulu disainimisel tähelepanu pöörama alljärgnevale

Hoone jääksoojuse kasutamine

- Ventilatsiooni soojatagastus
- Tarbevee soojatagastus
- Majapidamisseadmete ja valgustite vabasoojus

Taastuvenergia ja looduslike ressursside laialdasem kasutamine

- Ventilatsiooni õhu eelsoojendamine maa all või päikese poolt soojendatud massiivsetes konstruktsioonides
- Tarbevee eelsoojendamine
- Otsese ja kaudse päikesekütte kasutamine ning suvise ületootmise otstarbekas mahalaadimine
- Sadevete kasutamine
- Tuuleenergia kasutamine

Automaatika ja mugavusseadmete kasutamine

- Targa hoone kontseptsiooni osaline või terviklik rakendamine
- Disainkaminate soojamahtuvuse suurendamine
- Valgustuse , valgusavade ja peegeldavate pindade sihiteadlik planeerimine

MIS on passiivmaja?

Algse definitsiooni järgi oli passiivmaja ehitis, milles soojusliku mugavuse ja sisekliima näitajad saavutatakse ilma aktiivse kütte- ja jahutussüsteemita. Sellist maja "kütavad" seal asuvad inimesed, seadmed ja väljast tulev päikseenergia. Maja ise on "passiivne" - seal puuduvad aktiivsed kütteseadmed.

Tänapäeval käsitletakse Euroopas passiivmajana väga vähese kütteenergia tarbega maju, kus vastavalt Saksamaa Passiivmajainstituudi poolt välja töötatud tingimustele :

- Hoone kütte ja jahutuse netoenergia vajadused on alla 15 kWh/m2 aastas või võimsus alla 10 W/m2
- Hoone primaarenergiavajadus on alla 120 kWh/m2 aastas.

Lõuna-Soome jaoks on Technical Research Centre of Finland välja töötanud järgmised tingimused:

- Hoone kütte ja jahutuse netoenergia vajadused on alla 20 kWh/m2 aastas.
- Hoone primaarenergiavajadus on alla 130 kWh/m2 aastas.

Lõuna Soome passiivmaja vajab kütmiseks ja jahutamiseks 80% vähem energiat kui Eestis alates 2008.a kehtivate standardite järgi ehitatud maja.

Passiivmaja disainimisel peab arvestama järgmiste põhimõtetega:

Arhitektuursed võtted

- Hoone kompaktsuse suurendamine ja võimalikult väikese välispiirde mahu saavutamine.
- Naaberhoonete, passiivse päikeseenergia ja päevavalguse mõju arvestamine.

Tehnilise võtted

- Välispiirete hea sooja- ja õhupidavus ning külmasildade vältimine.
- Suure kasuteguriga soojatagastusega ventilatsiooni kasutamine.
- Tarbevee ja ventilatsiooniõhu eelsoojendamine
- Soojuspumba või päikesekütte kasutamine tarbevee soojendamisel ja lisaküttel.
- Ehitustööde äärmiselt hoolikas teostamine ja pidev dokumenteerimine.

Organisatsioonilised võtted

- Hoone kompleksne projekteerimine ja spetsiaalse tarkvaraga kontroll ning modelleerimine.
- Energiasäästlike kodumasinate, valgustite jt energiatarbijate kasutamine
- Elukorralduslike meetmete planeerimine energia säästmiseks.

Miks passiivmaja?

- Passiivmajas on hea sisekliima
- Passiivmajas on ühtlane temperatuur (ka akende läheduses)
- Passiivmajas puuduvad tajutavad külmasillad ja jahedad sisepinnad.
- Passiivmajas puudub tuuletõmbus
- Passiivmajas puuduvad segavad küttekehad, mis võimaldab vabamat planeeringut.
- Passiivmaja loob eelduse vähendada allergeenide ohtu.
- Passiivmajal on hea heliisolatsioon.
- Passiivmajal on tavamajast kuni 10 korda väiksemad küttekulud.
- Passiivmaja säilitab järelturul hea hinna.
- Passiivmaja ökoloogiline jalajälg on väike.
- Passiivmaja saab edasi arendada nullenergia majaks.
- Passiivmaja on garanteeritud tootlusega investeering.

Passiivmaja hind

Hoolikal kavandamisel kujuneb passiivmaja analoogsest tavahoonsest 15 – 20 % kallimaks. Kui võrrelda madalenergia maja (netoenergiavajadus 40 kWh/m2 aastas) ja passiivmaja ehitusmaksumuse erinevust, siis tuleb rõhutada, et pasiivmaja peab olema mõnevõrra soojapidavam, aga samas saab loobuda statsionaarsest küttesüsteemist. Passiivmaja puhul välditakse liitumistasusid ja küttesüsteemi ning katlamaja ehitusega seonduvaid kulusid.

Müüte passiivmajast:

- Passiivmaja seab olulised piirangud arhitektuurile ja konstruktsiooni materjalidele.

Tegelikult võib passiivmaja disainida modernses, mõnes klassikalises või ainult omalikule arusaadavas stiilis. Passiivmaja võib ehitada nii põhust, puidust, tellistest või betoonist.
- Passiivmaja on kallis ehitada.

Tegelikult on passiivmaja kallim hind seotud hoone parema soojapidavuse saavutamisega ja kvaliteetsemate seadmete ning materjalide kasutamisega. Seetõttu saavutatakse koheselt hea sisekliima ja mõistliku aja jooksul ka alginvesteeringu tasuvus tänu väikestele kasutuskuludele.
- Passiivmaja köetakse elektriga ja see on kallis.

Tegelikult on passiivmaja lisakütte vajadus väga väike (20 kWh/m2 kohta aastas) ja otsese elektrikütte asemel võib seda kompenseerida kamina, kaminahju, päikesekütte, õhk-õhk soojuspumba vm lihtsa kütteelemendiga
- Passiivmaja on liiga õhutihe ja ei "hinga"

Tegelikult korraliku ventilatsiooniga ja õhutihedas majas saame kontrollida, kust õhk siseneb ja väljub. Tänapäeval kasutatakse veeauru ja õhutiheduse saavutamiseks intelligentseid auru- ning tuuletõkke kangaid. Samuti võib kasutada traditsioonilisi materjale alates savikrohvist massiivse betoonini. Kvaliteetse tulemuse annab konstruktsiooni terviklik projekteerimine ja analüüs.
- Passiivmaja hooldamine on keeruline

Tegelikult passiivmaja ei vaja võrreldes tavalise majaga mingit spetsiaalset hooldust. Reeglina on passiivmaja arhitektuur, konstruktsioonid ja tehnoseadmed projekteerimise faasis põhjalikumalt läbi töötatud kui nn tavamajal. Samuti on materjalide valik kvaliteetsem ning võib eeldada, et hoolduskulud on passiivmajal väiksemad.

Registreeri kasutajaks